Bologna
Bologna ülikool, mis asutati 11. sajandil, on Euroopa vanim ülikool.
Bologna asutasid umbes 534 eKr etruskid Felsina nime all. 4. sajandil eKr vallutasid linna bojid, kes kuulusid keltide hulka.
191 eKr vallutas linna Rooma riik ja asutas 189 eKr sinna Rooma koloonia Bononia. 187 eKr käskis Marcus Aemilius Lepidus rajada maantee Via Aemilia, mis kulges Ariminiumist läbi Bononia Placentiasse. 88 eKr asi linn munitsiipiumiks. Aastal 53 põles Bononia maha, kuid Nero laskis ta taastada. Rooma ajal elas linnas umbkaudu 10 000 inimest.
Pärast roomlasi valitsesid linnas üksteise järel idagoodid ja Bütsants. 728 vallutas Bologna langobardide kuningas Liutprand.
11. sajandil sai Bologna vabalinnaks ja astus 1167 Lombardia Liigasse. 1256 võeti vastu Paradiisi seadus (Legge del Paradiso), millega kaotati orjus ja pärisorjus. 1294 kuulus Bologna Euroopa 10 suurima linna hulka. Elanike arvu kasvu tõttu tuli kaks korda, 12. ja 14. sajandil, ehitada uus linnamüür.
1506 vallutasid linna paavst Julius II väed. Sellest ajast kuni Napoleonini kuulus Bologna Kirikuriiki ja seda valitses kardinallegaat. Esialgu linna hiilgus jätkus, kuid kaks katku, 16. sajandi lõpus ja 1630, kahandasid elanike arvu 72 tuhandelt 49 tuhandeni. Pärast stabiliseerus see 60–65 tuhande juures.
Napoleon tegi Bologna Tsispadaania vabariigi pealinnaks ja pärast Tsisalpiinia vabariigi tähtsuselt teiseks linnaks Milano järel. Pärast Napoleoni langust taastati paavstivõim, mille vastu linn mässas 1831. ja 1849. aastal. Siis hõivasid linna Austria väed, mis hoidsid linna kuni 1860. aastani enda kontrolli all.
12. juunil 1859 hääletas linn rahvahääletusel Sardiinia kuningriigiga ühinemise poolt. Nii sai linn osaks ühendatud Itaaliast.
Teise maailmasõja ajal pommitati Bolognat kui suurt tööstuslinna ja tähtsat raudteesõlme rängalt, 24. juulil ja 25. septembril 1943. Pärast Cassibile relvarahu sai linnast üks Itaalia vastupanuliikumise epitsentreid. Linn vabastati saksa okupatsiooni alt sõja lõpupäevil, 21. aprillil 1945 pärast 12-päevast lahingut.
Kaart - Bologna
Kaart
Maa (piirkond) - Itaalia
Itaalia lipp |
Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
IT | Itaalia keel (Italian language) |
CA | Katalaani keel (Catalan language) |
CO | Korsika keel (Corsican language) |
FR | Prantsuse keel (French language) |
DE | Saksa keel (German language) |
SL | Sloveeni keel (Slovene language) |